on July 19, 2024
Sissejuhatus
Miks on oomega-3 rasvhapped meile nii olulised? Need on ained, mis on inimese organismile hädavajalikud ehk asendamatud. Teisisõnu, meie keha ei suuda neid ise toota, seega peame need toiduga kätte saama.
Aga milleks on oomega-3 rasvhapped kasulikud?
Omab põletikuvastast toimet.
Aitavad kaasa aju normaalsele talitlusele ja arengule ning meie nägemise normaalsele seisundile.
Toetavad meie immuunsust.
Toimib ennetavalt südame-veresoonkonna haiguste ja Alzheimeri tõve arengu vastu.
Need võivad aidata hoida normaalset vererõhku.
Positiivne mõju vananemise vastu.
Kas piisava koguse oomega-3 rasvhappeid saab "sisse süüa"?
Üks olulisemaid oomega-3 rasvhapete (PUFA) allikaid on nn rasvased kalad. Nendeks on näiteks lõhe, sardiinid, makrell või tuunikala. Oomega-3 rasvhapete (PUFA) nime all peituvad eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). Oomega-3 rasvhapete puhul võib piisava koguse saamine olla paljudele tarbijatele päris keeruline. Probleem seisneb peamiselt selles, et meie toidus on oomega-3 rasvhappeid sageli liiga vähe. Vastupidi, meie toidus on ülekaalus oomega-6 rasvhapped, mida saame hoopis liiga palju. Selle suhte tasakaalustamine on päris keeruline, eriti kui arvestada, et paljud ei armasta kala ega mereande ning need ei satu tihti lauale. DiNicolantonio 2020 uuringu autorid märgivad, et isegi 100 aastat tagasi oli oomega-6 / oomega-3 rasvhapete suhe umbes 4:1. Tänapäeval on see suhe aga Lääne toitumisstiilis kuni 20 korda kõrgem oomega-6 kasuks. Selle põhjuseks võib olla ka nn ultratöödeldud toitude suurenenud tarbimine.
Siinkohal tasub kindlasti mainida, et rannikuriikides on olukord hoopis teine ja Eesti elanikel, kui maismaa riigi inimestel, on see teistmoodi. Eestis pole kala traditsiooniliselt nii palju laual (v.a. pidulik jõulukarp).
Eestis on kala kogutarbimine endiselt madal. Pikaajaliselt jääb see umbes 5-6 kg inimese kohta aastas. Paljud eksperdid ütlevad, et kala tarbimine peaks olema umbes 17 kg inimese kohta aastas. Kui vaatame näiteks Hispaaniat, siis seal on see number umbes 57 kg – päris suur vahe, eks!
Mis siis kokkuvõtteks?
Piisava koguse oomega-3 rasvhapete saamine igapäevasest toidust võib olla päris keeruline. Kui siia lisada veel kala kättesaadavus ja hind ning paljude tarbijate sage vastumeelsus kala süüa, siis tasub kindlasti kaaluda hoolikalt valitud oomega-3 rasvhapete toidulisandit. Lisaks on need ained, mida meie keha ise toota ei suuda ja mille saamine sõltub täielikult toidust.
Autor: Vendula Popelková, Ph.D. Keemia ja toidutehnoloogia, ökotroloogia
Viited:
DiNicolantonio, J. J. & O’Keefe, J. (2020). Madala oomega-6/oomega-3 suhte hoidmise tähtsus põletikuliste tsütokiinitormide riski vähendamisel. Missouri medicine, 117(6), 539.
Lavie, C. J. jt. 2009: Oomega-3 polüküllastumata rasvhapped ja südame-veresoonkonna haigused. Journal of the American College of Cardiology, 54.7: 585-594.
Teaduslik arvamus eikosapentaeenhappe (EPA), dokosaheksaeenhappe (DHA) ja dokosapentaeenhappe (DPA) talutava ülemise tarbimistaseme kohta. Teoses: EFSA [online]. [cit. 2021-04-23]. Saadaval: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.2903/j.efsa.2012.2815
Shahidi, F. & Ambigaipalan, P. (2018). Oomega-3 polüküllastumata rasvhapped ja nende kasulik mõju tervisele. Annual review of food science and technology, 9(1), 345-381.
Simopoulos, A. P. 2003: Oomega-6/oomega-3 asendamatute rasvhapete suhte olulisus: evolutsioonilised aspektid. Teoses: Omega-6/omega-3 essential fatty acid ratio: The scientific evidence. Karger Publishers, lk 1-22.
Wall, R. jt. 2010: Kala rasvhapped: pika ahelaga oomega-3 rasvhapete põletikuvastane potentsiaal. Nutrition reviews, 68.5: 280-289.
https://mze.gov.cz/public/portal/-q321521---GXo22cjp/situacni-a-vyhledova-zprava-ryby-2022
