Prebiootikumid, probiootikumid... postbiootikumid?

Soolestiku tervis on muutunud tänapäevase toitumisteaduse üheks põhiteemaks. Kuigi paljud teavad juba probiootikumidest ja prebiootikumidest, on postbiootikumid tõusmas uueks oluliseks teguriks, mis aitab hoida soolestiku tervist. Aga mis need postbiootikumid siis täpselt on ja kuidas nad kogu pilti sobituvad?

Prebiootikumide ja probiootikumide mõistmine

Prebiootikumid on seedimatud toidukomponendid, mis toimivad kasulike soolebakterite toiduna. Neid leidub tavaliselt kiudainerikastes toitudes nagu banaanid, sibul, küüslauk ja täisteratooted.

Probiootikumid on seevastu elusad kasulikud bakterid, mis toetavad soolestiku tervist. Neid leidub fermenteeritud toitudes nagu jogurt, keefir ja kimchi.

Mis on postbiootikumid?

Postbiootikumid on probiootikumide ainevahetuslikud jääkproduktid. Nende hulka kuuluvad lühikese ahelaga rasvhapped (SCFA-d), peptiidid ja muud ühendid, millel on otsene kasulik mõju tervisele. Erinevalt probiootikumidest ei sisalda postbiootikumid elusbaktereid, mis teeb nad stabiilsemaks ja lihtsamini lisatavaks toidulisanditesse ja toidutoodetesse.

Postbiootikumide eelised

Mitmed uuringud viitavad sellele, et postbiootikumid aitavad parandada soolestiku tervist, vähendada põletikku ja toetada immuunsüsteemi tööd. Muud võimalikud eelised on näiteks:

• Soolestiku barjäärifunktsiooni tugevdamine
• Immuunvastuste reguleerimine
• Seedevaevuste vähendamine

Postbiootikumide allikad

Postbiootikume saab looduslikult kiudainerikaste toitude fermenteerimisel või toidulisandite kaudu. Fermenteeritud toidud nagu miso, hapukapsas ja tempeh on suurepärased allikad.

Postbiootikumide tulevik

Kuna teadusuuringud jätkuvad, võivad postbiootikumid saada funktsionaalsete toitude ja meditsiinilise toitumisteraapia lahutamatuks osaks. Nende stabiilsus ja tervisele kasulikud omadused teevad neist paljulubavad kandidaadid tulevikurakendusteks nii soolestiku tervises kui ka mujal.

Viited

• Gibson, G. R., jt. (2017). Prebiootikumide kontseptsioon. Nutrition Research, 39, 1-18.
• Ouwehand, A. C., jt. (2018). Probiootikumid: kasulike mõjude ülevaade. Microbial Ecology, 76(2), 226-238.
• Salminen, S., jt. (2021). Postbiootikumid—Uus horisont mikrobiomi teaduses. Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology, 18, 681-695.
• Shimizu, K. (2022). Postbiootilised metaboliidid: võtmetegijad soolestiku tervises. International Journal of Molecular Sciences, 23(5), 4634.
• Miyazaki, K., jt. (2023). Postbiootikumide roll seedetervises. Nutrients, 15(6), 899.
• Takahashi, H., jt. (2024). Postbiootikumide rakendused funktsionaalsetes toitudes. Gut Microbes, 16(1), 2395092.