
Dokosaheksaeenhape (DHA), mis on oomega-3 rasvhape, on ülioluline üldise tervise hoidmiseks. Seda leidub rohkelt mereandides ning DHA on saanud palju tähelepanu oma rolli tõttu aju arengus, südame tervises ja põletikuvastaste omaduste poolest. Selles artiklis uurime teadust, eeliseid ja parimaid viise, kuidas DHA-d oma toitumisse lisada.
Mis on DHA?
DHA on polüküllastumata oomega-3 rasvhape, mida leidub peamiselt kalaõlis, vetikates ja rinnapiimas. See on rakkude membraanide struktuurne osa, eriti ajus ja võrkkestas. DHA mängib olulist rolli kognitiivses funktsioonis, nägemises ja üldises raku tervises.
DHA tervisekasud
1. Aju areng ja kognitiivne funktsioon
DHA on ülioluline imikute aju kasvuks ja arenguks. See toetab kognitiivset tervist kogu elu jooksul, parandab mälu ja vähendab neurodegeneratiivsete haiguste riski.
2. Silmade tervis
DHA on võrkkesta peamine struktuurne komponent. Piisav tase aitab ennetada nägemishäireid ja vähendab vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni riski.
3. Südame tervis
Regulaarne DHA tarbimine vähendab triglütseriide, alandab vererõhku ja hoiab ära arterite ummistumise, toetades seeläbi südame tervist.
4. Põletikuvastane toime
DHA põletikuvastased omadused aitavad leevendada krooniliste haiguste, nagu artriit ja põletikulised soolehaigused, sümptomeid.
5. Ema ja beebi tervis
Raseduse ajal on DHA ülioluline loote aju ja võrkkesta arenguks. Toidulisandite kasutamine parandab sünnitustulemusi ja toetab beebi kognitiivset arengut.
DHA allikad
DHA-d saadakse peamiselt mereandidest, nagu lõhe, makrell, sardiinid ja vetikapõhised toidulisandid. Neile, kes kala ei söö, on alternatiiviks rikastatud toidud ja DHA-ga munad.
Kuidas DHA-d oma menüüsse lisada
- Söö rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas.
- Kui oled taimetoitlane, kasuta vetikapõhiseid DHA toidulisandeid.
- Lisa oma toidukordadesse DHA-ga rikastatud tooteid, nagu piim või munad.
Soovitatav kogus
Soovitatav päevane DHA kogus sõltub vanusest ja tervislikust seisundist. Täiskasvanutele soovitatakse 250–500 mg kombineeritud EPA-d ja DHA-d. Rasedad ja imetavad naised peaksid võtma suuremaid koguseid, et toetada loote ja beebi arengut.
Võimalikud riskid ja ettevaatusabinõud
Kuigi DHA on üldiselt ohutu, võib liigne tarbimine põhjustada kõrvaltoimeid nagu verejooksuhäired või seedeprobleemid. Kui võtad verevedeldajaid, tasub enne toidulisandi kasutamist kindlasti arstiga nõu pidada.
Kokkuvõte
DHA on tõeline tervise nurgakivi, toetades aju, silmade ja südame-veresoonkonna heaolu. Kui mõistad selle eeliseid ja lisad seda teadlikult oma menüüsse, saad selle täit potentsiaali enda kasuks tööle panna ja elada veelgi tervemalt ning säravamalt.
Viited
- Carlson, S.E. ja Colombo, J. (2009). DHA ja neuroareng imikutel. American Journal of Clinical Nutrition, 89(2), 523S-528S. DOI: 10.3945/ajcn.2008.26692G.
- Harris, W.S. jt. (2012). Oomega-3 rasvhapped ja südame-veresoonkonna tervis. Journal of Clinical Lipidology, 6(1), 5-18. DOI: 10.1016/j.jacl.2011.11.003.
- Innis, S.M. (2008). Oomega-3 rasvhapped toidus ja aju areng. Nutrition Reviews, 66(12), 724-731. DOI: 10.1111/j.1753-4887.2008.00123.x.
- Koletzko, B. jt. (2007). DHA raseduse ja imetamise ajal. American Journal of Clinical Nutrition, 85(3), 626S-632S. DOI: 10.3945/ajcn.2007.20199B.
- Lauritzen, L. jt. (2001). DHA ja kognitiivne funktsioon lastel. Journal of Pediatrics, 139(1), 26-34. DOI: 10.1016/S0022-3476(01)20187-4.
- Swanson, D. jt. (2012). Oomega-3 ja inimeste tervis. Advances in Nutrition, 3(1), 1-15. DOI: 10.3945/an.111.000893.
- Vannice, G. ja Rasmussen, H. (2014). Oomega-3 kasulik mõju tervisele. Nutrition Today, 49(4), 153-165. DOI: 10.1097/NT.0000000000000034.